Ajalugu

EASLi ajalugu

15. jaanuaril 1992 on Eesti Akadeemilise Spordiliidu asutamise kuupäev, kuid see ei asutatud tühjale kohale.

Rootsiaegses Tartu Ülikoolis olid tunnustatud õppeained vehklemine ja tants. 1802. aastal taasavatud ülikoolis olid palgal ratsutamise, vehklemise, ujumise ja tantsu õpetaja.

Meie liidu otsene eelkäija oli Eesti Akadeemiline Spordiklubi (EASK), mis asus küll Tartu Ülikooli juures, kuid koordineeris kogu Eesti üliõpilassporti rahvusvahelisel areenil. Balti regiooni üliõpilaskondade konverentsil 1923. aastal pakkus EASK välja idee hakata korraldama regulaarseid piirkondlikke üliõpilasvõistlusi. Mõte meeldis ja esimese ürituse korraldamine antigi tartlastele. Nii algasid SELLi (Soome, Eesti, Läti, Leedu) mängud.

Detsembris 1989 oli Tartu Ülikooli aula poolenisti täidetud asjahuvilistest. 15. jaanuaril 1992 asutati Tallinnas, Haridus- ja Kultuuriministeeriumi ruumes Pronksi tänavas EESTI AKADEEMILINE SPORDILIIT (EASL). Asutajateks 12 kõrgkooli ja kesk-eriõppeasutuse esindajat. 6. veebruaril oli Tartu Ülikooli nõukogu saalis liidu esindajate kogu, kus võeti vastu liidu põhikiri ja valiti liidu juhtorganid. Liidu juhatuse esimeheks valiti REIN KAAREPERE.

Juba enne liidu asutamist kontakteerus organiseerimiskomisjon Rahvusvahelise Üliõpilasspordiliiduga (FISU). Hindamatut abi osutas FISU täitevkomitee liige Risto Nieminen. FISU peasekretär teatas, et Eesti taotlust arutati täitevkomitee istungil 30. novembril, kus otsustati anda luba osalemiseks rahvusvahelistel üliõpilasvõistlustel kuni 05.-06. juunil Buffolos peetaval FISU peaassamblees selguvad hääletustulemused.

Liit korraldas algusaastatel kehalise kasvatuse õppejõudude seminare Käärikul, kuid mitmed koondamised kõrgkoolides ei toonud viimastel aastatel õppegruppi enam kokku. 1996. aastal käivitus kolmeosaline üliõpilastest vabatahtlike spordijuhtide koolitusprogramm. Iga aasta on lisanud 15-25 noort spordiaktivisti.

Liidu tegevusest jõudis kõige kõrgemale ajalooline sündmus – mitmeaastase eeltöö tulemusena mais 1998 Tartus taaskäivitunud SELLi mängud. See oli uus tasand ülikoolidevahelised võistlused 13 riigi üliõpilaste vahel laiaulatusliku programmiga.

Pidevalt viiakse läbi Eesti üliõpilaste meistrivõistlusi erinevatel aladel. Lisaks toimuvad võistlused harrastajatele. Kõige populaarsemad on korvpallivõistlused, millest võtab osa igal aastal ligi kolmekümmend võistkonda. Väga populaarseks on saanud 2000. aastal alustatud SUVEMÄNGUD, kus toimub lisaks üliõpilaste võistlustele ka rektorite mitmevõistlus.

Aastatel 2000-2025 on peetud üliõpilaste meistrivõistlusi enam kui 20 erineval spordialal, lisaks neile on korraldatud ligi 20 alal harrastajate turniire, õppejõudude turniiri ning osaletud on SELL mängudel.

Enim on populaarsust võitnud kergejõustiku, saalijalgpalli meistrivõistlused ja talijalgpalli ning samuti harrastajate korvpalliturniirid.

Pärast EASLi asutamist on edukalt võisteldud ka rahvusvahelisel areenil, kusjuures universiaadidelt on saadud nii kuld- kui hõbe- ja pronksmedaleid. Oleme võitnud ka maailmameistritiitleid ja EUSA Mängude medaleid.